Uuring: eestlased on jätkusuutlikud tarbijad sõnades, mitte tegudes
Rahvusvahelise uuringu kohaselt elavad Eesti inimesed oma sõnades keskkonnasõbralikku elu ja teevad jätkusuutlikke tarbimisvalikuid, aga praktika seda ei kinnita. Ühelt poolt ei osata looduse ja planeedi vaates paremaid valikuid teha, aga teisalt on Eestis seitsme riigi võrdluses kõige enam neid inimesi (58%), kes küll eelistavad jätkusuutlikke tooteid, aga ei ole nõus nende eest rohkem maksma.
Rahvusvaheline uuringufirma Ipsos viis Orkla Grupi tellimusel üle mitme aasta taas läbi uuringu seitsmes Euroopa riigis, et selgitada välja inimeste hoiakud seoses jätkusuutliku eluviisiga ning kaardistada ka nende tegelikud käitumismustrid. Tulemustest joonistus välja, et Eesti inimesed muretsevad küll teistest vähem kliimaküsimuste pärast, aga kodulähedasemad teemad, näiteks mets, jäätmed, ületarbimine ja liigne pakendamine lähevad meie inimestele korda. Paraku käitumismustrid ja elustiilivalikud hoiakuid ei toeta.
„Olulisim uuringu järeldus on jätkuvalt, et Eesti inimeste puhul on kõige suuremad käärid selles osas, millised me usume endid olevat ja kuidas tegelikult käitume,“ rääkis uuringust Orkla Eesti juht Kaido Kaare. „Me näeme endid suurte loodusesõpradena, tahame, et planeet oleks puhas ja inimesed terved, aga tellime endale Aasia odavpoest uued riided, sõidame isikliku autoga toidupoodi, ostame sealt kõige odavama ja kõige väiksemas saadaolevas pakendis toote ja vabandame end välja sellega, et kestlikke valikuid ongi keeruline teha,“ tõi Kaare küll mõnevõrra ülepaisutatud näite, mis siiski peegeldab suure hulga Eesti inimeste igapäevaseid valikuid.
Uuringust tuli välja, et keskmisest teistest enam läheb Eesti inimestele korda ületarbimine, jäätmekäitlus, metsade hävitamine, toodete ülepakendamine, tuleviku toiduallikad ja puhas joogivesi. Seevastu keskmisest vähem huvitavad meid kliimamuutus, loodusliku mitmekesisuse kadu, looduskatastroofid ja plastiku sattumine ookeani. Käitumuslikult on mured pigem tagaplaanil, keskmisega võrreldes oleme tagasihoidlikumad nii toidujäätmete vähendamisel kui prügi sorteerimisel, aga praktiliselt ka kõigis muudes küsimustes, mis säästlikkust iseloomustavad, näiteks täitepakendite kasutamine või kestliku iseloomuga toodete valimine. Ka toidu ostmisel läheb Eesti inimesele maitse ja hinna kõrval korda eelkõige selle päritolu ja toiteväärtus, aga pea üldse mitte selle kliimamõju.
Uuringu tutvustamise järel arutasid tulemusi Kristo Eliase eestvedamisel ka eksperdid: Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik, Eesti nimekaim roheturundaja ja maailmakoristuse ellukutsuja Anneli Ohvril, Tartu Ülikooli ökoloog Marko Mägi ning Orkla Eesti juht Kaido Kaare. Iga paneelist andis kaasa ka ühe mõtte, mida teha, et Eesti inimese head soovid tegudesse jõuaksid:
Tartu Ülikooli ökoloog Marko Mägi: „Ökoloogina ütlen, et kui sa oma keskkonnaga ei kohane, siis sured välja. Me peame kohanema. Ei maksa arvata, et üksikisik ei suuda midagi muuta. Elame küll tänapäeval väikese küla asemel globaalses külas, aga igaühel on tutvusringkond, umbes 150 inimest, keda saame oma vestlustega mõjutada.“
Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik: „Regulatsioonidega ei tohi minna rohepööraseks, see tekitab tõrksust, isegi kui eesmärk on aus ja vajalik. Ametnikena peame keskkonna- ja kliimateemadest vähem tehniliselt rääkima, seostama neid inimese heaolu ja päris eluga ning näitama seoseid muude teemadega, näiteks majanduse ja julgeolekuga.“
Roheturundaja, maailmakoristuse ellukutsuja Anneli Ohvril: „Kui räägime rohelisusest ja kestlikkusest, siis see tekitab trotslikkust. Pigem peaks nügima, et kestlikkus on normaalne eluviis, disainida elu nii, et keskkonnateadlikkus on lihtne, mugav, teeb inimesed õnnelikuks ja ei tekitaks vastumeelsust.“
Orkla Eesti juht Kaido Kaare: „Me oleme Euroopas kestlikuse teemadel nii ülereguleeritud, et isegi ettevõtted peavad juristide abil määrustest läbi närima. Tavainimese jaoks jäävad ametnike keeles, arusaamatud suunised lootusetult kaugeks ja inimesed pole valmis suuniste elluviimisega kaasnevaid tegevusi kinni maksma.“
***
Fotogalerii (fotograaf Sandra Süsi) uuringu tutvustusest ja paneelist on leitav siit: https://www.dropbox.com/scl/fo/15xzcsjzzt9gcvis2soin/ABELlbxiinaQ1-BFA2apJGE?rlkey=antg6fqf24flcc6yid48b055o&e=2&dl=0
Uuringu esitlusslaididega saab tutvuda siin: https://www.dropbox.com/scl/fo/f12vtqnezwbv9g4lb9jx3/ADfe8eEGYFw0t_7PbGRRcxw?rlkey=egke18qmcop57gcb9xyrfcxo6&dl=0